Parim ravi inimesele, kes on depressioonis, suitsiidsete mõtetega ja kurdab oma elu mõtetuse üle, oleks heroiinisõltuvus. Võib-olla ka amfetamiin.
Sest mõelge hetkeks, kes on veel motiveeritumad, depressiooni vabamad ja omavad kindlat elumõtet kui mitte narkomaanid.
Veel üks mõte - peaks välja mõtlema ka mitte-psühhofarmakoloogiaga seotud asju....mis poleks samuti rõvedad...
Difficult times ahead. Ahhoi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
tänan hüva nõu eest!
perekondlikest kogemustest võin aga väita, et narkomaani õnn on just see kõige lühem.
Motivatsioon ja selle roll õnnes on huvitav asi.
Igatahes, tähtis pidavat olemA kvaliteet, mitte kvantiteet. Referentsin Sõpruse puiestee laulule "krambid", mis pole tglt loogiline väide, ega panus sellesse teemasse, kuigi seotud, vaid pigem lihtsalt hea laul.
Post a Comment