Ajal enne päikeseloojangut ja peale tundide lõppu soovitas poolkogemata meelega seda üliarmsat paranormaalset perverssust mulle inimene, kes elab minust nii kaugel , et tema hüüdmiseks kulub 0.03 sekundit ilusal päeval. Sellest ajast saadik ma enam ei worry.
Mul on kiire olnud. Ja laisk. Ja misantroopne.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment